1. Johan Battholomäus Gylden, 1617 - 1623
2. Mag. Heinrich Stahl, 1623 - 1633
3. Johannes Olai, 1633 - 1641
4. Isaac Johannis Schwedemann, 1640 - 1643
5. Johannes Kniper, 1644 - 1673
6. Johannes Rothfeldt, 1674 - 1689
7. Johannes Schoppius, 1690 - 1710, Järvamaa praost. Suri Peetris
8. Carl Joachim Sellius, 1709 - 1710
9. Heinrich Lanting, 1710 - 1722
10. Mag. Johannes Dentenius, 1722 - 1735
11. Johann Christoph Schmith, 1736 - 1747
12. Carl Johann Sommer, 1748 - 1765
13. Johann Friedrich Rinne, 1766 - 1801
14. Carl Mattias Henning, 1802 - 1852. Järvamaa praost. Maetud Peetris.
15. Georg Thomas Benedict v. Henning, 1852 - 1874. Maetud Peetris.
16. Gustav Felix Rinne, 1874 - 1895. Maetud Peetris.
17. Konrad v. zur Mühlen, 1895 - 1909
18. Oskar Bruhns, 1909 - 1915.
19. Cristoph Wilhelm Beermann, 1916 - 1937, Järvamaa praost. Maetud Peetris.
20. Elmar Kõrv, 1937 - 1950.
Aastatel 1951 - 1953 teenisid kogudust naaberkoguduste õpetajad.
21. Richard Jõgis, 1953 - 1975.
22. Toomas Lepp, 1975 - 1997
23. Teet Hanschmidt, 1997 - 1999, Järvamaa praost. Korraldas koguduse teenimist.
24. Lea Heinaste, 1999-
Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriloos on erilise koha omandanud mag. Heinrich Stahl, kes aastatel 1623 - 1633 oli nii Järva-Madise kui Järva-Peetri koguduse õpetajaks. Ta elas Järva-Peetri pastoraadis ja siin olles kirjutas ta oma tuntud “Käsi- ja koduraamatu” esimese osa.
Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku ühes sõnastikuga, olles nimetatud teosega vanema eesti kirjakeele mõjutajaks kogu 18.saj. jooksul. Kogudus koos kohaliku kooliga avas 2007.aasta suvel Pastoraadi seinal mälestusplaadi Heinrich Stahlile. Käesoleval aastal on kavas koostada ja avada püsinäitus.
Peetri kirikuaeda on maetud koguduse tuntud õpetajad C.M.Henning ( 1774 - 1856) ja Cr.Beermann (1864-1939). C.M Henning oli aastatel 1802-1852 Järva-Peetri koguduse õpetaja, samuti Järvamaa praost. Henning on avaldanud eestikeelset vaimulikku kirjandust. Ta osales ka Ataste Õpetajate Seminari tegevuses. Tema ajal toimus Peetri kihelkonnas talurahvale perekonnanimede andmine.
Cr.Beermann oli aastatel 1916-1937 koguduse õpetajaks ning ka Järvamaa praostiks. Beermann kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmete hulka. Ta oli esimene sini-must-valge lipu hoidja selle pühitsemisel Otepää kiriklas 1884.aastal. Eesti lipu 120.aastapäeval, 2004.aastal, avati kirikuaias Cr.Beermanni nimeline lipuplats. Kirikus on ka püsinäitus Beermannide suguvõsast, nende seotusest ja tähendusest meie tänase riigilipu saamisega. EÜS kinkis kogudusele esimese sini-must-valge lipu koopia, mis asub kirikus.
Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995.aastal ausammas taasavati.
Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006.aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele.
Suuremad remondid kirikus: 1868.aastal torni kõrgemaks ehitamine, 1872.a. ja 1925.a. põhjalikud siseremondid. Alates 2005.aastast on toimunud kiriku katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus, 2006.aastal sai valmis 1/3 pikihoone katusest, tööd jätkusid 2007.aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu.
2. Mag. Heinrich Stahl, 1623 - 1633
3. Johannes Olai, 1633 - 1641
4. Isaac Johannis Schwedemann, 1640 - 1643
5. Johannes Kniper, 1644 - 1673
6. Johannes Rothfeldt, 1674 - 1689
7. Johannes Schoppius, 1690 - 1710, Järvamaa praost. Suri Peetris
8. Carl Joachim Sellius, 1709 - 1710
9. Heinrich Lanting, 1710 - 1722
10. Mag. Johannes Dentenius, 1722 - 1735
11. Johann Christoph Schmith, 1736 - 1747
12. Carl Johann Sommer, 1748 - 1765
13. Johann Friedrich Rinne, 1766 - 1801
14. Carl Mattias Henning, 1802 - 1852. Järvamaa praost. Maetud Peetris.
15. Georg Thomas Benedict v. Henning, 1852 - 1874. Maetud Peetris.
16. Gustav Felix Rinne, 1874 - 1895. Maetud Peetris.
17. Konrad v. zur Mühlen, 1895 - 1909
18. Oskar Bruhns, 1909 - 1915.
19. Cristoph Wilhelm Beermann, 1916 - 1937, Järvamaa praost. Maetud Peetris.
20. Elmar Kõrv, 1937 - 1950.
Aastatel 1951 - 1953 teenisid kogudust naaberkoguduste õpetajad.
21. Richard Jõgis, 1953 - 1975.
22. Toomas Lepp, 1975 - 1997
23. Teet Hanschmidt, 1997 - 1999, Järvamaa praost. Korraldas koguduse teenimist.
24. Lea Heinaste, 1999-
Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriloos on erilise koha omandanud mag. Heinrich Stahl, kes aastatel 1623 - 1633 oli nii Järva-Madise kui Järva-Peetri koguduse õpetajaks. Ta elas Järva-Peetri pastoraadis ja siin olles kirjutas ta oma tuntud “Käsi- ja koduraamatu” esimese osa.
Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku ühes sõnastikuga, olles nimetatud teosega vanema eesti kirjakeele mõjutajaks kogu 18.saj. jooksul. Kogudus koos kohaliku kooliga avas 2007.aasta suvel Pastoraadi seinal mälestusplaadi Heinrich Stahlile. Käesoleval aastal on kavas koostada ja avada püsinäitus.
Peetri kirikuaeda on maetud koguduse tuntud õpetajad C.M.Henning ( 1774 - 1856) ja Cr.Beermann (1864-1939). C.M Henning oli aastatel 1802-1852 Järva-Peetri koguduse õpetaja, samuti Järvamaa praost. Henning on avaldanud eestikeelset vaimulikku kirjandust. Ta osales ka Ataste Õpetajate Seminari tegevuses. Tema ajal toimus Peetri kihelkonnas talurahvale perekonnanimede andmine.
Cr.Beermann oli aastatel 1916-1937 koguduse õpetajaks ning ka Järvamaa praostiks. Beermann kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmete hulka. Ta oli esimene sini-must-valge lipu hoidja selle pühitsemisel Otepää kiriklas 1884.aastal. Eesti lipu 120.aastapäeval, 2004.aastal, avati kirikuaias Cr.Beermanni nimeline lipuplats. Kirikus on ka püsinäitus Beermannide suguvõsast, nende seotusest ja tähendusest meie tänase riigilipu saamisega. EÜS kinkis kogudusele esimese sini-must-valge lipu koopia, mis asub kirikus.
Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995.aastal ausammas taasavati.
Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006.aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele.
Suuremad remondid kirikus: 1868.aastal torni kõrgemaks ehitamine, 1872.a. ja 1925.a. põhjalikud siseremondid. Alates 2005.aastast on toimunud kiriku katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus, 2006.aastal sai valmis 1/3 pikihoone katusest, tööd jätkusid 2007.aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu.
No comments:
Post a Comment