Wednesday, March 5, 2008

Palume abi.

Kogudust on kohustatud paigaldama kirikusse automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Tähtajaks 01.09..2008. Vastasel korral tuleb kogudusel maksta sunniraha 10000 krooni.
Kogudus võttis hinnapakkumise tööde teostamiseks. Hinnaks kujunes 60000 krooni.
Oleme juba mõnda aega kogunud annetusi.
Teine palve on toetada kalmistute korrastamist. Meil on tublid kalmistuvahid, kuid kõikide töödega ei saa nemad üksi hakkama. Kuivanud ja ohtlike puude mahavõtmiseks on vaja tellida asjatundjad, et hauad ei saaks kahjustatud. Nende tööde teostamiseks palume annetusi.

Annetused teha kas Hansapangas a/a 221020202188 või Ühispanga a/a 10702000730008 juurde lisada selgituseks “tulekahjusignalisatsioon” või “kalmistu” . Kui soovite maksusoodustust, siis ka nimi ja isikukood.

“ Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldlaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: “Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.” (2Kr 9:6-9).

TÄNAME:

Kõiki,kes on teinud annetuse kiriku korjanduskasti.
Roosna-Alliku vallavalitsust ja volikogu.
Sõrandu Farm OÜ
Tescaal OÜ
AS Peetri Põld ja Piim
Ritva- Liisa Pihlaja
Viive Kuresoo
Elma Muuk
Urmas Kingu
Aivar Leinberg

Sageli korduvad küsimused.

Kes on koguduse täisõiguslik liige?
Koguduse täisõiguslikuks liikmeks loetakse ristitud ja leeritatud koguduse liiget, kes on käinud möödunud või jooksval aastal armulaual ja tasunud oma liikmemaksu.

Kui suur on liikmemaks?
EELK_s on kehtestatud liikmemaksu suuruseks 1% aasta sissetulekust. See on miinimum. Inimene ise otsustab, kuidas ja kui palju ta kogudust toetab. Kogudus on isemajandav organisaatsioon. Riik kirikut ei toeta. Kõik sissetulekud on inimeste või asutuste- organisatsioonide annetused. Raha kulub töötegijate palkade maksmiseks, maksude maksmiseks, igapäevase elu tarbeks. Riik toetab kirikuhoone remonti muinsuskaitse kaudu.

Kuidas liikmemaksu tasuda?
Lihtsam viis on teha otsekorraldusleping pangas. Sel juhul maksate iga kuu väikese summa, ühekorraga makstes võib see ülejõu tunduda. Iga kuu makstes, on see ka kogudusele parem, sest kogudusel on iga kuu väljaminekuid. Koguduse arveldusarve numbrid on:
Hansapangas a/a 221020202188
Ühispangas a/a 10702000730008

Lisage, kes maksab, millise aja eest ja isikukood, kui soovite saada maksusoodustust.
Annetusi võivad teha ka need, kes ei ole koguduse liikmed, aga kelle südames on soov, et kirik püsiks ka tulevaste põlvede jaoks. Nii on see alati olnud ja on ka täna.

Jumal õnnistagu igat heldet annetajat!

KUUKAVA

Märts
2.03 kell 12.00 Piiblitund kantseleis.
9.03 kell 12.00 Perejumalateenistus.
16. 03 kell 12.00 Palmipuudepüha jumalateenistus.
20.03 kell 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus.
21.03 kell 12.00 Suure Reede jumalateenistus.
23.03 kell 12.00 Ülestõusmispüha jumalateenistus.
30.03 kell 12.00 Jumalateenistus. Leeriaja algus.
Palun tulla jumalateenistusele, kes soovivad leeri tulla.

Kiriklikudd talitused.

Ristimine. On sakrament, st.Jumala saladuslik, varjatud ja mõjus kohalolu sõnades ja märkides.Ristimine on Jumala seatud kord. Kristus ütles oma järgijatele:” Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt28:20) Jumal on saladuslikul kombel kohal ristimisvees, oma sõna, palve ja nime kaudu. Jumala kohalolu Sõnas võtab kuju sakramendis ja selles ristimises sisalduvas jumalikus kohalolus sisaldub ka kogu Jumala jõud ja vägi. Jumala kohalolu tungib jumaliku jõu ja väega mateeriassa,st. veesse. Jumaliku kohalolu mõju võetakse vastu usus, ja usk on usaldus ja lootus Jumala tõotuste peale. Toimub uusloomine: inimese laps saab Jumala lapseks.Uussünd on Jumala tegutsemine inimesega sakramendis ja inimesepoolne armu vastuvõtmine. Mõlemad kuuluvad lunastuse juurde: ristimine ja usk.

Ristitakse nii lapsi kui täiskasvanuid. Lapsi ristitakse täiskasvanute usu peale. Seepärast siis nõue, et vanemad ja ristivanemad peavad olema kiriku liikmed.Täiskasvanud saavad enne ristimist õpetust kristlike põhitõdede kohta. Seda nimetatakse leeriõpetuseks. Peale leeriõpetust toimub õnnistamine, mille kaudu võetakse täiskasvanu kiriku liikmeks. Kiriku liikmel on omad õigused ja kohustused.Koguduse täisõiguslikul liikmel on õigus ristida lapsi ja olla ristivanemaks,käija pihil, osaleda armulaual, saada õnnistamistalitusi, saada laulatatud, osa võtta koguduse elust, materjaalselt kogudust toetada tehes liikmeannetust, valida ja olla valitud koguduse juhtorganitesse, saada kristlikult maetud.

Laulatus. On Jumala õnnistuse palumine kooselule. Jumal õnnistab abielu.

Õnnistamistalitused. Enam levinud on kodu õnnistamine.

Matus. Me usaldame lahkunu Jumala hoolde. Palume lahkunu ja leinajate eest, et Jumal meid hoiaks ja kannaks.

Kõikide talituste soovidega pöörduda õpetaja poole. Telefon: 53406396

Koguduse elu.

Jumalateenistused toimuvad kirikus kuu 2. ja 4. pühapäeval ja kirikupühadel algusega kell 12.00

Piiblitunnid toimuvad kuu 1. ja 3. pühapäeval algusega kell 12.00 kantseleis, Peetri 1 -5
Täpsem info KUUKAVAS.

Lastetöö: Kord kuus lastepäevad, kuhu on oodatud kõik lapsed koos vanemate ja ristivanematega. Täpsem info KUUKAVAS.

Koguduse tänapäev.

Koguduse aadress: EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus
73101 Peetri, Kareda vald, Järvamaa.
Telefon. 38 64 441, 53 406 396
e- kiri: eelkpeetri@hot.ee
Kantselei: Peetri 1-5
Avatud: reedel kell 12.00 - 15.00
Arveldusarve: Hansapank a/a 221020202188
SEB Eesti Ühispank a/a 10702000730008
Registrikood: 80208677
Koguduse õpetaja: Lea Heinaste
Organist: Pille Raitmaa
Juhatuse esimees: Anne Kalajas
Kassapidaja: Marvi Mihkels
Kasutatud riided: Peetri 1-4 (endistes arstiruumides) laupäeviti 11.00 -15.00

Järva-Peetri Püha Peetruse kiriku õpetajad.

1. Johan Battholomäus Gylden, 1617 - 1623
2. Mag. Heinrich Stahl, 1623 - 1633
3. Johannes Olai, 1633 - 1641
4. Isaac Johannis Schwedemann, 1640 - 1643
5. Johannes Kniper, 1644 - 1673
6. Johannes Rothfeldt, 1674 - 1689
7. Johannes Schoppius, 1690 - 1710, Järvamaa praost. Suri Peetris
8. Carl Joachim Sellius, 1709 - 1710
9. Heinrich Lanting, 1710 - 1722
10. Mag. Johannes Dentenius, 1722 - 1735
11. Johann Christoph Schmith, 1736 - 1747
12. Carl Johann Sommer, 1748 - 1765
13. Johann Friedrich Rinne, 1766 - 1801
14. Carl Mattias Henning, 1802 - 1852. Järvamaa praost. Maetud Peetris.
15. Georg Thomas Benedict v. Henning, 1852 - 1874. Maetud Peetris.
16. Gustav Felix Rinne, 1874 - 1895. Maetud Peetris.
17. Konrad v. zur Mühlen, 1895 - 1909
18. Oskar Bruhns, 1909 - 1915.
19. Cristoph Wilhelm Beermann, 1916 - 1937, Järvamaa praost. Maetud Peetris.
20. Elmar Kõrv, 1937 - 1950.
Aastatel 1951 - 1953 teenisid kogudust naaberkoguduste õpetajad.
21. Richard Jõgis, 1953 - 1975.
22. Toomas Lepp, 1975 - 1997
23. Teet Hanschmidt, 1997 - 1999, Järvamaa praost. Korraldas koguduse teenimist.
24. Lea Heinaste, 1999-
Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriloos on erilise koha omandanud mag. Heinrich Stahl, kes aastatel 1623 - 1633 oli nii Järva-Madise kui Järva-Peetri koguduse õpetajaks. Ta elas Järva-Peetri pastoraadis ja siin olles kirjutas ta oma tuntud “Käsi- ja koduraamatu” esimese osa.
Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku ühes sõnastikuga, olles nimetatud teosega vanema eesti kirjakeele mõjutajaks kogu 18.saj. jooksul. Kogudus koos kohaliku kooliga avas 2007.aasta suvel Pastoraadi seinal mälestusplaadi Heinrich Stahlile. Käesoleval aastal on kavas koostada ja avada püsinäitus.
Peetri kirikuaeda on maetud koguduse tuntud õpetajad C.M.Henning ( 1774 - 1856) ja Cr.Beermann (1864-1939). C.M Henning oli aastatel 1802-1852 Järva-Peetri koguduse õpetaja, samuti Järvamaa praost. Henning on avaldanud eestikeelset vaimulikku kirjandust. Ta osales ka Ataste Õpetajate Seminari tegevuses. Tema ajal toimus Peetri kihelkonnas talurahvale perekonnanimede andmine.
Cr.Beermann oli aastatel 1916-1937 koguduse õpetajaks ning ka Järvamaa praostiks. Beermann kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmete hulka. Ta oli esimene sini-must-valge lipu hoidja selle pühitsemisel Otepää kiriklas 1884.aastal. Eesti lipu 120.aastapäeval, 2004.aastal, avati kirikuaias Cr.Beermanni nimeline lipuplats. Kirikus on ka püsinäitus Beermannide suguvõsast, nende seotusest ja tähendusest meie tänase riigilipu saamisega. EÜS kinkis kogudusele esimese sini-must-valge lipu koopia, mis asub kirikus.
Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995.aastal ausammas taasavati.
Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006.aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele.
Suuremad remondid kirikus: 1868.aastal torni kõrgemaks ehitamine, 1872.a. ja 1925.a. põhjalikud siseremondid. Alates 2005.aastast on toimunud kiriku katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus, 2006.aastal sai valmis 1/3 pikihoone katusest, tööd jätkusid 2007.aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu.