Kutsume lauljaid alustavasse ansamblisse.
Esimene kogunemine 8. veebruaril peale jumalateenistust kirikus.Tulge kell 12.00 jumalateenistusele. Alustame tööd õnnistusega
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
skip to main |
skip to sidebar
Palve kõikidele filmi- ja fotohuvilistele
Veel on palve kõikidele filmi- ja fotohuvilistele: pildistage ja filmige ühel päeval aastas, kihelkonnapäeval, enda ümbruses toimuvat. Võib pildistada objekte, inimesi, tegevusi, mida iganes soovite. See on hetk ajaloos, mida võiks igal aastal ühel konkreetsel päeval jäädvustada. Kes ei tule Peetrisse, võib pildistada oma kodus. Peaasi, et oleks kihelkonnast.
Peetris korraldavad filmide ja fotode vaatamist noored. Pöörduda Mats Talviste poole.
Paremad fotod võiks koha leida valdade kodulehtedel.
Peetris korraldavad filmide ja fotode vaatamist noored. Pöörduda Mats Talviste poole.
Paremad fotod võiks koha leida valdade kodulehtedel.
Juuni ja juuli Järva-Peetri kirikus.
Juunikuu Järva-Peetri kirikus.
P. 8.06 kell 12.00
Leeripüha jumalateenistus
R. 13.06 kell 19.00
Vabariikliku Akordionistide ansambli “Tremolo”
Kontsert. Pühendatud 14.juuni Leinapäevale.
R. 20.06 kell 19.00
Ansambel “Robirohi” kontsert.
P.22.06. kell 12.00
Laste ristimispüha jumalateenistus..
E.23.06 kell 12.00
Võidupüha jumalateenistus.
T.24.06 kell 12.00 Jaanipäev.
Peetri kalmistul surnuaiapüha.
P.29.06 kell 10.00
Peetri Kihelkonnapäev.
Kadastiku kalmistul surnuaiapüha kell 15.00
Juulikuu Järva-Peetri kirikus
6.07 kell 12.00
Kuldleeripüha
Koguneda kirikusse kell 10.00
13.07 kell 12.00
Jumalateenistus.
27.07. kell 12.00
Jumalateenistus.
Kirik avatud juuni, juuli ja augustikuul L. ja P. kell 12.00 - 17.00
P. 8.06 kell 12.00
Leeripüha jumalateenistus
R. 13.06 kell 19.00
Vabariikliku Akordionistide ansambli “Tremolo”
Kontsert. Pühendatud 14.juuni Leinapäevale.
R. 20.06 kell 19.00
Ansambel “Robirohi” kontsert.
P.22.06. kell 12.00
Laste ristimispüha jumalateenistus..
E.23.06 kell 12.00
Võidupüha jumalateenistus.
T.24.06 kell 12.00 Jaanipäev.
Peetri kalmistul surnuaiapüha.
P.29.06 kell 10.00
Peetri Kihelkonnapäev.
Kadastiku kalmistul surnuaiapüha kell 15.00
Juulikuu Järva-Peetri kirikus
6.07 kell 12.00
Kuldleeripüha
Koguneda kirikusse kell 10.00
13.07 kell 12.00
Jumalateenistus.
27.07. kell 12.00
Jumalateenistus.
Kirik avatud juuni, juuli ja augustikuul L. ja P. kell 12.00 - 17.00
Peetri Kihelkonnapäeva kava
Pühapäeval 29.juunil Järva-Peetri kirikuaias ja kirikus.
kell 9.30 Tervitusmängud Viljandi Linna Puhkpillikapellilt "Brass"
10.00 Avamine Lipuväljakul
10.15 Kontsert kirikus. Käsikellade ansambel "Campanelli".
11.15 Näituse "Peetri Kihelkond" vaatamine.
Näituse korraldavad kihelkonna valdade kultuuritöötajad.
12.00 Konverents.
Ettekanded: Ajalooline Peetri kihelkond.
Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael
Järva-Peetri kirik ja loodav Sihtasutus kiriku remontimiseks. Sihtasutuse juhataja.
Meie kihelkond täna.
Külas on Järvamaalt valitud Riigikogu saadikud. Võimalus esitada küsimusi ja saada vastuseid.
Ilusa ilma korral piknik kirikuaias. Võimalus kaasa võtta piknikukorv, kuid kohv, tee ja suupisted ka kohapeal.
Tänamine. Mängib puhkpill.
15.00 Surnuaiapüha Kadastiku kalmistul. Kaasa teenib puhkpillikapell “Brass”.
Samaaegselt neile, kes Kadastiku kalmistule ei lähe , esineb laululaval pärimusmuusikaansambel “Sinimaniseele”.
Täname toetajaid:
Kohaliku Omaalgatuse Programm
Kareda vallavalitsus
Koigi vallavalitsus
Paide vallavalitsus
Roosna-Alliku vallavalitsus
kell 9.30 Tervitusmängud Viljandi Linna Puhkpillikapellilt "Brass"
10.00 Avamine Lipuväljakul
10.15 Kontsert kirikus. Käsikellade ansambel "Campanelli".
11.15 Näituse "Peetri Kihelkond" vaatamine.
Näituse korraldavad kihelkonna valdade kultuuritöötajad.
12.00 Konverents.
Ettekanded: Ajalooline Peetri kihelkond.
Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael
Järva-Peetri kirik ja loodav Sihtasutus kiriku remontimiseks. Sihtasutuse juhataja.
Meie kihelkond täna.
Külas on Järvamaalt valitud Riigikogu saadikud. Võimalus esitada küsimusi ja saada vastuseid.
Ilusa ilma korral piknik kirikuaias. Võimalus kaasa võtta piknikukorv, kuid kohv, tee ja suupisted ka kohapeal.
Tänamine. Mängib puhkpill.
15.00 Surnuaiapüha Kadastiku kalmistul. Kaasa teenib puhkpillikapell “Brass”.
Samaaegselt neile, kes Kadastiku kalmistule ei lähe , esineb laululaval pärimusmuusikaansambel “Sinimaniseele”.
Täname toetajaid:
Kohaliku Omaalgatuse Programm
Kareda vallavalitsus
Koigi vallavalitsus
Paide vallavalitsus
Roosna-Alliku vallavalitsus
Kirik
JUTLUSED
Peapiiskopi karjasekiri Palvepäevaks ja paastuaja alguseks Tuhkapäeval, 6.veebruaril 2008.aastal.
Ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid. Ilm.3:18
Armsad õed ja vennad! Nõnda räägib Issand inimestele, kes arvavad, et neil on rikkust küllalt ning neil pole millestki puudu, ega teagi, et nad on viletsad, armetud, vaesed, pimedad ja alasti (Ilm.3:17). Palvepäeva ja paastuaja puhul on põhjust meenutada seda soovitust. Eesti edulugu lummab meid. Tahame olla Euroopa rikkaimate seas. Tundub, et meil pole enam millestki puudust, kõik on ostetav, raha lahendab probleemid. Taoline üldinimlik kiusatus, millele viitab Jeesus Luuka evangeeliumi rikka mehe loos (Lk 12), sunnib sulgema silmi reaalsuse ees.
Ometi saab aeg-ajalt avalikuks alastioleku häbi, tõdemus, et mitmete pahede poolest oleme euroopas esikohal. Kuningas on alasti. Seistes kiusatuste, patu ja surma palge ees, oleme tänagi viletsad, armetud, vaesed, pimedad ja alasti. Vahest enamgi kui varem. Katkenud on vaimne side igavikuga, kiriklik traditsioon, mis tegi rahva tugevaks ja rikkaks sisemise inimese poolest.
Tähistades tänavu Eesti iseseisvuse 90. aastapäeva, püüdkem taastada oma kristlikke juuri, saada rikkaks Jumalas. Varugem usukulda! Avagem vaimusilmad elu ülevusele ja pühadusele! Riietugem Kristusega! Apostel Paulus ütleb: Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. (Gl 3:27). Ristimine on osaduse mark Kristusega. Sellele tugineb ka meie rahvuslik identiteet ja iseseisvus.
Olen kuulutanud käesoleva ja järgmise aasta ristimise teema- aastaks. Palvetagem ja tegutsegem selle nimel, et meie rahvas võiks olla taas ristirahvas: ristitud rahvas. Viimastel aastatel on ristimiste arv meie kirikutes jõudsalt kasvanud ja see on julgustav. Kõnelgem ristimisest, andkem eeskuju! Ristiinimese valge pidurüü - hingepuhtus, armastus ja headus - peaks olema ja teistelegi innustuseks. Aga kui oleme unustanud oma ristimise, rikkunud südametunnistust, salanud usu? Kas pole meie elus liialt palju pealiskaudsust, formaalsust ja vaimulaiskust?
Palvepäev kutsub oma süüd tunnistama. Paastuaeg on aeg ristimise meenutamiseks. Kutsun seda tegema ka eeloleval jumalateenistusel. Meeleparandus ei tähenda muud, kui tagasipöördumist ristimise armu juurde. Martin Luther kirjutab “Suures Katekismuses”: “Seda tõotust peaks rahvale pidevalt meelde tuletama, ristimist alatasa rõhutama ning usku temassa äratama ja alal hoidma… Sest alatiseks jääb püsima tõotuse tõde, mis meie juures kord on teostunud, ja mis kahel käel tahab vastu võtta neid, kes umber pööravad.”
Eestis on sadu tuhandeid ristitud inimesi. See on tohutu jõud. See on maa sool. Kas ei kujunda see kaunimaks meie elu ja ühiskonda? Kas ei anna see tunnistust Jumala valitsusest ja tema armastuse riigi ligiolust? Kui Eesti iseseisvuse algus sõltus Vabadussõja rinnetest, siis meie inimeseksolemine, õndsus ja igavik sõltub sellest, kes või mis võidutseb meie südames. Kõige suuremaks patuks peab Luther uskmatust, hoiakut, mis ei lähtu ristimise armust. “Kõik, mis me elame, peab olema ristimine, peab ristimise sakramenti või märki täide viima”, ütleb ta.
See täideviimine pole midagi muud kui elu Kristuses. Tema surma ja ülestõusmise läbi uueks ja rikkaks saanud elu - Jumala armastusest tunnistust andev elu, osaduslik elu kirikus ja ühiskonnas. Seda väärime ise, seda väärib meie kirik ja rahvas, seda ootab meilt Jumal. Soovin, armsad vennad ja õed, et algav paastuaeg ja eelseisev Ülestõusmispüha oleks paljudele võimsaks äratuseks ja juhatuseks taasavastama ristimise allikat. Siis oleme rikas rahvas.
Andres Põder
Peapiiskop
30.01.2008
Ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid. Ilm.3:18
Armsad õed ja vennad! Nõnda räägib Issand inimestele, kes arvavad, et neil on rikkust küllalt ning neil pole millestki puudu, ega teagi, et nad on viletsad, armetud, vaesed, pimedad ja alasti (Ilm.3:17). Palvepäeva ja paastuaja puhul on põhjust meenutada seda soovitust. Eesti edulugu lummab meid. Tahame olla Euroopa rikkaimate seas. Tundub, et meil pole enam millestki puudust, kõik on ostetav, raha lahendab probleemid. Taoline üldinimlik kiusatus, millele viitab Jeesus Luuka evangeeliumi rikka mehe loos (Lk 12), sunnib sulgema silmi reaalsuse ees.
Ometi saab aeg-ajalt avalikuks alastioleku häbi, tõdemus, et mitmete pahede poolest oleme euroopas esikohal. Kuningas on alasti. Seistes kiusatuste, patu ja surma palge ees, oleme tänagi viletsad, armetud, vaesed, pimedad ja alasti. Vahest enamgi kui varem. Katkenud on vaimne side igavikuga, kiriklik traditsioon, mis tegi rahva tugevaks ja rikkaks sisemise inimese poolest.
Tähistades tänavu Eesti iseseisvuse 90. aastapäeva, püüdkem taastada oma kristlikke juuri, saada rikkaks Jumalas. Varugem usukulda! Avagem vaimusilmad elu ülevusele ja pühadusele! Riietugem Kristusega! Apostel Paulus ütleb: Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. (Gl 3:27). Ristimine on osaduse mark Kristusega. Sellele tugineb ka meie rahvuslik identiteet ja iseseisvus.
Olen kuulutanud käesoleva ja järgmise aasta ristimise teema- aastaks. Palvetagem ja tegutsegem selle nimel, et meie rahvas võiks olla taas ristirahvas: ristitud rahvas. Viimastel aastatel on ristimiste arv meie kirikutes jõudsalt kasvanud ja see on julgustav. Kõnelgem ristimisest, andkem eeskuju! Ristiinimese valge pidurüü - hingepuhtus, armastus ja headus - peaks olema ja teistelegi innustuseks. Aga kui oleme unustanud oma ristimise, rikkunud südametunnistust, salanud usu? Kas pole meie elus liialt palju pealiskaudsust, formaalsust ja vaimulaiskust?
Palvepäev kutsub oma süüd tunnistama. Paastuaeg on aeg ristimise meenutamiseks. Kutsun seda tegema ka eeloleval jumalateenistusel. Meeleparandus ei tähenda muud, kui tagasipöördumist ristimise armu juurde. Martin Luther kirjutab “Suures Katekismuses”: “Seda tõotust peaks rahvale pidevalt meelde tuletama, ristimist alatasa rõhutama ning usku temassa äratama ja alal hoidma… Sest alatiseks jääb püsima tõotuse tõde, mis meie juures kord on teostunud, ja mis kahel käel tahab vastu võtta neid, kes umber pööravad.”
Eestis on sadu tuhandeid ristitud inimesi. See on tohutu jõud. See on maa sool. Kas ei kujunda see kaunimaks meie elu ja ühiskonda? Kas ei anna see tunnistust Jumala valitsusest ja tema armastuse riigi ligiolust? Kui Eesti iseseisvuse algus sõltus Vabadussõja rinnetest, siis meie inimeseksolemine, õndsus ja igavik sõltub sellest, kes või mis võidutseb meie südames. Kõige suuremaks patuks peab Luther uskmatust, hoiakut, mis ei lähtu ristimise armust. “Kõik, mis me elame, peab olema ristimine, peab ristimise sakramenti või märki täide viima”, ütleb ta.
See täideviimine pole midagi muud kui elu Kristuses. Tema surma ja ülestõusmise läbi uueks ja rikkaks saanud elu - Jumala armastusest tunnistust andev elu, osaduslik elu kirikus ja ühiskonnas. Seda väärime ise, seda väärib meie kirik ja rahvas, seda ootab meilt Jumal. Soovin, armsad vennad ja õed, et algav paastuaeg ja eelseisev Ülestõusmispüha oleks paljudele võimsaks äratuseks ja juhatuseks taasavastama ristimise allikat. Siis oleme rikas rahvas.
Andres Põder
Peapiiskop
30.01.2008
Kuukava
Märts
2.03 kell 12.00 Piiblitund kantseleis.9.03 kell 12.00 Perejumalateenistus.16. 03 kell 12.00 Palmipuudepüha jumalateenistus.20.03 kell 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus.21.03 kell 12.00 Suure Reede jumalateenistus.23.03 kell 12.00 Ülestõusmispüha jumalateenistus.30.03 kell 12.00 Jumalateenistus. Leeriaja algus.Palun tulla jumalateenistusele, kes soovivad leeri tulla.
2.03 kell 12.00 Piiblitund kantseleis.9.03 kell 12.00 Perejumalateenistus.16. 03 kell 12.00 Palmipuudepüha jumalateenistus.20.03 kell 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus.21.03 kell 12.00 Suure Reede jumalateenistus.23.03 kell 12.00 Ülestõusmispüha jumalateenistus.30.03 kell 12.00 Jumalateenistus. Leeriaja algus.Palun tulla jumalateenistusele, kes soovivad leeri tulla.
Palume abi
Kogudust on kohustatud paigaldama kirikusse automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Tähtajaks 01.09..2008. Vastasel korral tuleb kogudusel maksta sunniraha 10000 krooni.Kogudus võttis hinnapakkumise tööde teostamiseks. Hinnaks kujunes 60000 krooni.Oleme juba mõnda aega kogunud annetusi.
Teine palve on toetada kalmistute korrastamist. Meil on tublid kalmistuvahid, kuid kõikide töödega ei saa nemad üksi hakkama. Kuivanud ja ohtlike puude mahavõtmiseks on vaja tellida asjatundjad, et hauad ei saaks kahjustatud. Nende tööde teostamiseks palume annetusi.
Annetused teha kas Hansapangas a/a 221020202188 või Ühispanga a/a 10702000730008 juurde lisada selgituseks “tulekahjusignalisatsioon” või “kalmistu” . Kui soovite maksusoodustust, siis ka nimi ja isikukood.
“ Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldlaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: “Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.” (2Kr 9:6-9).
Teine palve on toetada kalmistute korrastamist. Meil on tublid kalmistuvahid, kuid kõikide töödega ei saa nemad üksi hakkama. Kuivanud ja ohtlike puude mahavõtmiseks on vaja tellida asjatundjad, et hauad ei saaks kahjustatud. Nende tööde teostamiseks palume annetusi.
Annetused teha kas Hansapangas a/a 221020202188 või Ühispanga a/a 10702000730008 juurde lisada selgituseks “tulekahjusignalisatsioon” või “kalmistu” . Kui soovite maksusoodustust, siis ka nimi ja isikukood.
“ Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldlaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: “Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.” (2Kr 9:6-9).
No comments:
Post a Comment