TEATED

24.detsember kell 17.00 Püha Jõuluõhtu jumalateenistus.
25.detsember kell 12.00 Kristuse sündimise püha jumalateenistus armulauaga.
31.detsember kell 17.00 Vana-aastaõhtu jumalateenistus armulauaga.
Aasta jooksul lahkunute mälestamine.

Jaanuar 2009

11.jaanuar kell 12.00 Kolmekuningapäeva jumalateenistus armulauaga.
Peale jumalateenistust üldkogu koosolek.
Päevakord: Nõukogu ja juhatuse valimised.
Palun kõigil koguduse liikmetel osa võtta.

25.jaanuar kell 12.00 Jumalateenistus armulauaga.

Õpetaja telefon: 53406396

Ingel ütles neile: "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat."
Äkitselt olid koos inglitega taevased väed Jumalat kiitmas:
"Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!"
Lk 2:10-14

Armas rahvas, nagu meie ajaarvamise alguses kuulutasid inglid karjastele suurt rõõmu, nii kuulutab Pühal Jõuluõhtul kogu kristlik maailm kõigile, kes kirikutesse kogunevad, sedasama suurt rõõmu: "Ärge kartke! Meile on Päästja sündinud!" Koguneme kirikutesse, et koos taevaste vägedega Jumalat kiita: "Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!"
Käime surnuaial, süütame armsate omaste haudadel küünlad, koguneme kirikusse jumalateenistusele, kuulame jõuluevangeeliumi, laulame armsaks saanud jõululaule. Kõik see soojendab südant, annab rahu. Valgustatud surnuaed, valgustatud kirik. Maa ja taevas on üheks saanud. Müstiline.
Mis on müstika? Müstika tähendab, lühidalt öeldes, inimhinge kohtumist Jumalaga, üheks saamist lõpmatusega. Sellises kohtumises kogetakse midagi võrreldamatut ja senitundmatut, mida püütakse seejärel kirjeldada erinevate metafooride ja sümbolite abil. Jõuluõhtul kogeb avatud inimhing kohtumist Jumalaga. Kas kuuled ka ingli sõnumit:"Ära karda! Sest vaata, ma kuulutan Sulle suurt rõõmu: Sulle on sündinud Päästja, kes on Issand Kristus!" Kuulata ja kuule seistes lageda taeva all küünaldesäras kalmistul või olles kirikus, kuulates jõuluevangeeliumi ja lauldes kauneid jõululaule. Kuulata ja kuule, kus sa iganes oled: sulle on sündinud Päästja, kes on Issand Kristus! Ja kiida Jumalat. Jõulusõnumiks on, et kogu inimkonna igatsus, kõikide religioonide taotlus ja müstikute eesmärk - Jumala ja inimese kohtumine- on lõplikult teostunud Jeesuses Kristuses.
Jõulud ei ole mitte ainult aasta ilusaim aeg, vaid viimselt ka saladus, Jumala suur müsteerium, mille Ta on korraldanud kogu inimkonnale, et kaotada kurjus ja surm, võita pimedus ja külm ning tuua päevavalgele elu ja ülestõusmine.
Meil on võimalus Päästja vastu võtta või korraks seisatada, imetleda ja taas lahkuda. Elada Jumala ligiolus või enda poolt korraldatud külmas tehismaailmas.
Apostel Johannese läbi öeldakse meile: "Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest vaid Jumalast".(Jh1,12). Kõigil meil on võimalik leida Jeesuse õpetuse kohaselt Jumal ning leida paik taevasel kodumaal, mida iga inimhing igatseb juba seetõttu, et ta on inimene.

Õnnistatud jõulupühi ja uut Issanda aastat 2009!

Lea Heinaste,
Järva-Peetri kirikuõpetaja

Detsember 2008 Jumalateenistused

30.november kell 12.00
1.advendipühapäev. Kirikuaasta algus.
Laulab Annela Tammiste.

7.detsember kell 12.00
2.advendipühapäev.
Laulavad Koigi Kultuuriseltsi ansamblid.

21.detsember kell 12.00
4.advendipühapäev.

24.detsember kell 17.00
Jõuluõhtu.

31.detsember kell 17.00
Vana-aastaõhtu.



Teated:

7.detsembril peale jumalateenistust juhatuse koosolek.
Päevakord:Koguduse juhtorganite valimiste ettevalmistamine.

11.jaanuaril peale jumalateenistust üldkogu koosolek.Päevakord: Nõukogu, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimised

November 2008

Jumalateenistused pihi- ja armulauaga:

2.november kell 12.00
Hingedepäev. Lahkunute mälestamine.

9.november kell 12.00
Isadepäev.

16.november kell 12.00
Taassünnipäev.

23.november kell 12.00
Igavikupühapäev.

30.november kell 12.00
1.advendipühapäev. Kirikuaasta algus.

Pühapäevakool kantseleis, Välja 1-5 Peetri

9.november kell 14.00. Lauluring kooliealistele lastele.
16.november kell 14.00. Kunstiring kooliealistele lastele.
23.november kell 14.00. Pühapäevakool eelkooliealistele lastele.

Piiblitunnid toimuvad teisipäeviti kell 18.00 kantseleis.

Septembri ja oktoobri jumalateenistused

Sepember 2008

Jumalateenistused armulauaga.

14.september kell 12.00

28.september kell 12.00

80.aastapäeva tähistamine I Maailmasõjas ja Eesti vabadussõjas langenute mälestusmärgi püstitamisest.

Oktoober 2008

5.oktoober kell 12.00 Perejumalateenistus. Pühapäevakooli algus.

12.oktoober kell 12.00 Lõikustänupüha jumalateenistus armulauaga

kell 14.00 Pühapäevakool kantseleis.

26.oktoober kell 12.00 Jumalateenistus armulauaga.

kell 14.00 Pühapäevakool kantseleis.

31.oktoober kell 18.00 Usupuhastuspüha jumalateenistus armulauaga.

Piiblitunnid kantseleis:

teisipäeviti kell 18.00 kantseleis. ( 7.okt., 14.okt., 21.okt.,28.okt.)Teema:" Tutvumine Vana Testamendiga."

Teated:
Kantselei avatud reedeti kell 12.00 - 15.00
Kasutatud riided Rootsist (uus partii) Peetri, Välja 1-5
avatud laupäeviti kell 12.00 - 14.00Õpetaja telefon: 53406396

Augustikuu jumalateenistused

10. 08 kell 12.00
Jumalateenistus pihi ja armulauaga.

20.08 kell 12.00
Taasiseseisvuspäeva jumalateenistus.

24.08. kell 12.00
Jumalateenistus pihi ja armulauaga.

Info.
Koguduse kantselei Peetri Välja 1-5 avatud reedeti kell 12.00 -15.00

Talituse ( ristimine, leer, laulatus, matus) sooviga pöörduda õpetaja poole reedeti kantseleis või telefonil 53 406 396

Kasutatud riided endistes perearsti ruumides avatud neljapäeval ja reedel  
kell 12.00 - 15.00

Peetri Kihelkonnapäevast.

 Armas Peetri Kihelkonna rahvas. Aasta on möödunud kiiresti ja jällegi oleme küsimuse ees, kas tähistada kihelkonnapäeva või mitte. Jõudsime ühiselt siiski otsusele, et tuleb tähistada. Käesoleval aastal kihelkonna ja kiriku nimepäeval- Peeterpaulipäeval, 29.juunil. Meie kihelkond on saanud nime apostlite Peetruse ja Pauluse järgi,nagu meie kirik. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik ja Peetri Kihelkond. Muinaskihelkonna nimi oli Embre (Ämbra), keskuseks Kareda küla. Muinaskihelkonna nimi püsis 17.sajandini, mil kihelkonna nimeks sai Peetri.. Peetri Kihelkonda kuuluvad kõik külad Kareda ja Koigi valdadest, Paide vallast Sargvere, Suurpalu, Mäeküla ja Nurmsi külad, Roosna-Alliku vallast Kodasema, Tännapera, Koordi, Viisu, Vedruka, Kaaruka ja Kirisaare külad ning osa Esna külast.

Kihelkonnapäeva peamegi, et tundma õppida oma ajalugu. Igaüks meist teab, et ajalugu tuleb tunda. Umbes samal põhjusel, miks on tarvis teada oma ema ja isa nime või oma kodu asukohta. Ilma ajaloota inimene lihtsalt eksib maailmas ära. Meie endi asi on tunda meie ajalugu, keegi teine seda meie eest ei tee.

President Lennaart Meri on öelnud: " Oleme Euroopa paiksemaid rahvaid, kes on Läänemere ääres elanud vähemalt 5000 aastat. Nii on meil ka paikseid kultuurijälgi, mis ulatuvad tagasi aastatuhandete taha, aga mis on meie kõrval ka praegu igapäevases toimes olemas. Üks selline lõim on Eesti kihelkondlik liigestus, kus kihelkond on ajast- aega toiminud kultuurilise ühtekuuluvuspiirkonnana. Nii oli see juba muistsel iseseisvusajal. Sellelesamale lõimele oleme toetunud ka hiljem ristirahvana. Sellestsamast alusest toituvad meie regionaalsed iseärasused ja paikkondlikud uhkused praegugi.

Kihelkond on kodutunde oluline osis. Selle järgi on lihtne määratleda oma päritolu, otsida juuri: enda või oma vanemate kodukihelkonna järgi seame selga rahvariided, alateadlikult kasutame päritolupäraseid keelendeid, lõpuks sängitame lahkunud ikka kodukihelkonna kalmistule. Meid saadab seesama kihelkondlik lõim, mis on aastasadade jooksul maastikule ladestunud."

Käesolev aasta on Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aasta. Oleme seda tähistanud Järva-Peetri Püha Peetruse kirikus 1.advendipühapäeval, kus laulsid Koigi Kultuuriseltsi lauljad. Tähistasime ka 24 veebruaril. Sama teeme ka Kihelkonnapäeval. Loomulikult on 90 aastat tuhandete aastate pikkuse ajaloo taustal , mil meie rahvas siin maal on elanud, õige pisike ajavahemik. Ning ka mitte kõik need 90 aastat ei ole kulgenud vabas arengus. Või veel kaugemale ajas tagasi vaadates näeme peremehetsemas mitmeid võõrvallutajaid. Kuid ometi ei ole me otsa saanud. Meil on oma riik, iseseisev Eesti Vabariik. On põhjust olla tänulik.

Tõeks on saanud prohvet Jeremija ütlemine : See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!


Kui Sind huvitab Aeg ja inimene.

Kui Sa tahad teada, kuidas kõik kunagi alguse on saanud

Kui sind huvitab tegelik elu faktide taga

Kui Sa usud, et suur Ajalugu on ka sinu lugu, siis tule kihelkonnapäevale!


Lea Heinaste

Järva-Peetri kirikuõpetaja

Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma, oma hingele teeks aga kahju? Või mis on inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks?

Mt.16,26

Mis kujundab ellusuhtumise? Tõekspidamised? Ilmavaate? Kas neid väärtusi ülepea enam on? Kindlasti on. Meedia näitab ühe õõvastava loo teise järel. Täna näiteks näidati TV Kanal 2-s noorukeid, kes mõnitasid üle igasuguse piiri vana ja haiget meest. Sealsamas jätkuna Tuuli Roosmaa saade "Saladused". Täiskasvanud, kes peaksid lapsi kaitsma, kuritarvitavad neid seksuaalselt. Süda läheb pahaks, vastuvõtuvõime ütleb üles. Kus me ometi elame?

Ajalehed. Ajakirjad. Kas tõesti meie elus midagi head ei olegi? Raha, seks, klatz, mustamine.

Prügimäed metsa all. Kujundlik pilt tänasest Eestist. Lohutav on ,et

prügimägesid koristavad vabatahtlikud! Üks koristaja vastas küsimusele, kuidas edasi, järgmiselt: Lapsi tuleb õpetada. Nemad kujundavad homse päeva. Täiskasvanuid, kes prügi tekitavad, enam ümber ei muuda. Fakti kurb konstanteering. Kes õpetavad? Ja kuidas? Süda valutab. Täiskasvanud. Juhid. Valla juhid, asutuste juhid, lastevanemad, kooliõpetajad, koguduste õpetajad. Kas me üldse tajume vastutust? Koguduse õpetajana ütlen, et mu süda valutab. Ma olen nii sageli lõpmata väsinud otsekui tuuleveskitega võitlemisest. Elu mu ümber tundub nagu joonisfilmis "Loomade jalgpall". Käib meeletu võistlus ja tormamine. Kes küllalt kiiresti kaasa ei jookse, see tallatakse jalgade alla. Mille järgi jookstakse? Mille nimel?

Täna oli vallamajas nõupidamine, kus põhiküsimuseks kohaliku paikkonna elu arendamine. Kahjuks kohalikule inimesele selles paikkonna arengus küll enam ruumi ei jääks. Kõik keerles selle ümber, kuidas paremini müüa. Idee! Kuvand! Nimi! Tulgu turist ja toogu raha! Ükskõik, millise hinnaga. Tõekspidamised? Põhimõtted? Seda küll, aga äri peale tuleb ka mõelda! Kui ei kõlba üks idee, andke teine! Peaasi, et müüks.

Kui valgus su sees on nii suur pimedus, kui suur on siis pimedus?, küsib Jeesus.

Sealsamas suur tõrge kiriku ja tema kuulutuse vastu. Me kuulutame vabadust. Inimhinge vabadust kurjast. Küsin endalt: mida teen ma valesti, et pühapäevast- pühapäeva tulevad kirikusse üksikud inimesed? Kutsun lapsi ja vanemaid lasteteenistustele, pühapäevakooli. Tulijaid on jällegi üksikud. Pole aega, on kõige tavalisem põhjendus. Pole aega hinge eest hoolt kanda, pole aega lastele elu põhiväärtusi õpetada, pole aega lapsi kasvatada. Pole aega eladagi, sest raha on vaja teenida. Lagunevad perekonnad, omapead olevad lapsed, sageli ülearuseks jäänud lapsed. Kuhu me ometi tormame?

Peatuge ja jääge vaikseks. Võtame aega mõelda, mis on viimselt tähtis. Mõtleme, mida me soovime tänasel ja homsel päeval. Kuidas oma soove ausal teel ellu viia .Kellena tahame näha oma lapsi. Uskugem, et Jumal õnnistab igat ausat tööd. Ja kes võib olla meie vastu, kui Jumal on meie poolt? Meil on palju väärtusi : inimesed, loodus, kusjuures puhas loodus. Pakume seda, mis meil on ja millest tulu tõuseb nii meile endile kui külalistele. Jäägem elu eest vastutavateks inimesteks.

Jäägem oma eluga Jumala õnnistavate käte alla.

Lea Heinaste, koguduse õpetaja.

Lp. EELK Järva-Peetri koguduse liige.

EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse liikmete üldkoosolek toimub pühapäeval, 4.mail kell 12.00 peale jumalateenistust Järva-Peetri kirikus.

Päevakord: Sihtasutuse "Järva-Peetri Püha Peetruse Kirik" asutamine.
Uue sinodisaadiku valimine.
Palun lahkelt osa võtta.

Lea Heinaste, koguduse õpetaja.

KUUKAVA

Aprill.

6.aprill kell 12.00 Piiblitund kantseleis.

13.aprill kell 12.00 Jumalateenistus kirikus.

20.aprill kell 12.00 Piiblitund kantseleis.

27.aprill kell 12.00 Jumalateenistus kirikus.

Mai.

1.mai kell 12.00 Kristuse taevaminemispüha jumalateenistus.

4.mai kell 12.00 Piiblitund kantseleis.

11.mai kell 12.00 Emadepäeva perejumalateenistus.

18.mai kell 12.00 Kolmainupüha jumalateenistus.

25.mai kell 12.00 Jumalateenistus.

Palume abi.

Kogudust on kohustatud paigaldama kirikusse automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Tähtajaks 01.09..2008. Vastasel korral tuleb kogudusel maksta sunniraha 10000 krooni.
Kogudus võttis hinnapakkumise tööde teostamiseks. Hinnaks kujunes 60000 krooni.
Oleme juba mõnda aega kogunud annetusi.

Teine palve on toetada kalmistute korrastamist. Meil on tublid kalmistuvahid, kuid kõikide töödega ei saa nemad üksi hakkama. Kuivanud ja ohtlike puude mahavõtmiseks on vaja tellida asjatundjad, et hauad ei saaks kahjustatud. Nende tööde teostamiseks palume annetusi.

Annetused teha kas Hansapangas a/a 221020202188 või Ühispanga a/a 10702000730008 juurde lisada selgituseks “tulekahjusignalisatsioon” või “kalmistu” . Kui soovite maksusoodustust, siis ka nimi ja isikukood.

“ Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on vägev andma teile kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldlaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis, nagu on kirjutatud: “Ta on jaganud, andnud vaestele, tema õigus kestab igavesti.” (2Kr 9:6-9).

TÄNAME:

Kõiki,kes on teinud annetuse kiriku korjanduskasti.
Roosna-Alliku vallavalitsust ja volikogu.
Sõrandu Farm OÜ
Tescaal OÜ
AS Peetri Põld ja Piim
Ritva- Liisa Pihlaja
Viive Kuresoo
Elma Muuk
Urmas Kingu
Aivar Leinberg

Sageli korduvad küsimused.

Kes on koguduse täisõiguslik liige?
Koguduse täisõiguslikuks liikmeks loetakse ristitud ja leeritatud koguduse liiget, kes on käinud möödunud või jooksval aastal armulaual ja tasunud oma liikmemaksu.

Kui suur on liikmemaks?
EELK_s on kehtestatud liikmemaksu suuruseks 1% aasta sissetulekust. See on miinimum. Inimene ise otsustab, kuidas ja kui palju ta kogudust toetab. Kogudus on isemajandav organisaatsioon. Riik kirikut ei toeta. Kõik sissetulekud on inimeste või asutuste- organisatsioonide annetused. Raha kulub töötegijate palkade maksmiseks, maksude maksmiseks, igapäevase elu tarbeks. Riik toetab kirikuhoone remonti muinsuskaitse kaudu.

Kuidas liikmemaksu tasuda?
Lihtsam viis on teha otsekorraldusleping pangas. Sel juhul maksate iga kuu väikese summa, ühekorraga makstes võib see ülejõu tunduda. Iga kuu makstes, on see ka kogudusele parem, sest kogudusel on iga kuu väljaminekuid. Koguduse arveldusarve numbrid on:
Hansapangas a/a 221020202188
Ühispangas a/a 10702000730008
Lisage, kes maksab, millise aja eest ja isikukood, kui soovite saada maksusoodustust.
Annetusi võivad teha ka need, kes ei ole koguduse liikmed, aga kelle südames on soov, et kirik püsiks ka tulevaste põlvede jaoks. Nii on see alati olnud ja on ka täna.

Jumal õnnistagu igat heldet annetajat!

KUUKAVA

Märts
2.03 kell 12.00 Piiblitund kantseleis.
9.03 kell 12.00 Perejumalateenistus.
16. 03 kell 12.00 Palmipuudepüha jumalateenistus.
20.03 kell 18.00 Suure Neljapäeva jumalateenistus.
21.03 kell 12.00 Suure Reede jumalateenistus.
23.03 kell 12.00 Ülestõusmispüha jumalateenistus.
30.03 kell 12.00 Jumalateenistus. Leeriaja algus.
Palun tulla jumalateenistusele, kes soovivad leeri tulla.

Kiriklikudd talitused.

Ristimine. On sakrament, st.Jumala saladuslik, varjatud ja mõjus kohalolu sõnades ja märkides.Ristimine on Jumala seatud kord. Kristus ütles oma järgijatele:” Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt28:20) Jumal on saladuslikul kombel kohal ristimisvees, oma sõna, palve ja nime kaudu. Jumala kohalolu Sõnas võtab kuju sakramendis ja selles ristimises sisalduvas jumalikus kohalolus sisaldub ka kogu Jumala jõud ja vägi. Jumala kohalolu tungib jumaliku jõu ja väega mateeriassa,st. veesse. Jumaliku kohalolu mõju võetakse vastu usus, ja usk on usaldus ja lootus Jumala tõotuste peale. Toimub uusloomine: inimese laps saab Jumala lapseks.Uussünd on Jumala tegutsemine inimesega sakramendis ja inimesepoolne armu vastuvõtmine. Mõlemad kuuluvad lunastuse juurde: ristimine ja usk.

Ristitakse nii lapsi kui täiskasvanuid. Lapsi ristitakse täiskasvanute usu peale. Seepärast siis nõue, et vanemad ja ristivanemad peavad olema kiriku liikmed.Täiskasvanud saavad enne ristimist õpetust kristlike põhitõdede kohta. Seda nimetatakse leeriõpetuseks. Peale leeriõpetust toimub õnnistamine, mille kaudu võetakse täiskasvanu kiriku liikmeks. Kiriku liikmel on omad õigused ja kohustused.Koguduse täisõiguslikul liikmel on õigus ristida lapsi ja olla ristivanemaks,käija pihil, osaleda armulaual, saada õnnistamistalitusi, saada laulatatud, osa võtta koguduse elust, materjaalselt kogudust toetada tehes liikmeannetust, valida ja olla valitud koguduse juhtorganitesse, saada kristlikult maetud.

Laulatus. On Jumala õnnistuse palumine kooselule. Jumal õnnistab abielu.

Õnnistamistalitused. Enam levinud on kodu õnnistamine.

Matus. Me usaldame lahkunu Jumala hoolde. Palume lahkunu ja leinajate eest, et Jumal meid hoiaks ja kannaks.

Kõikide talituste soovidega pöörduda õpetaja poole. Telefon: 53406396

Koguduse elu.

Jumalateenistused toimuvad kirikus kuu 2. ja 4. pühapäeval ja kirikupühadel algusega kell 12.00

Piiblitunnid toimuvad kuu 1. ja 3. pühapäeval algusega kell 12.00 kantseleis, Peetri 1 -5
Täpsem info KUUKAVAS.

Lastetöö: Kord kuus lastepäevad, kuhu on oodatud kõik lapsed koos vanemate ja ristivanematega. Täpsem info KUUKAVAS.

Koguduse tänapäev.

Koguduse aadress: EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus
73101 Peetri, Kareda vald, Järvamaa.
Telefon. 38 64 441, 53 406 396
e- kiri: eelkpeetri@hot.ee
Kantselei: Peetri 1-5
Avatud: reedel kell 12.00 - 15.00
Arveldusarve: Hansapank a/a 221020202188
SEB Eesti Ühispank a/a 10702000730008
Registrikood: 80208677
Koguduse õpetaja: Lea Heinaste
Organist: Pille Raitmaa
Juhatuse esimees: Anne Kalajas
Kassapidaja: Marvi Mihkels
Kasutatud riided: Peetri 1-4 (endistes arstiruumides) laupäeviti 11.00 -15.00

Järva-Peetri Püha Peetruse kiriku õpetajad.

1. Johan Battholomäus Gylden, 1617 - 1623
2. Mag. Heinrich Stahl, 1623 - 1633
3. Johannes Olai, 1633 - 1641
4. Isaac Johannis Schwedemann, 1640 - 1643
5. Johannes Kniper, 1644 - 1673
6. Johannes Rothfeldt, 1674 - 1689
7. Johannes Schoppius, 1690 - 1710, Järvamaa praost. Suri Peetris
8. Carl Joachim Sellius, 1709 - 1710
9. Heinrich Lanting, 1710 - 1722
10. Mag. Johannes Dentenius, 1722 - 1735
11. Johann Christoph Schmith, 1736 - 1747
12. Carl Johann Sommer, 1748 - 1765
13. Johann Friedrich Rinne, 1766 - 1801
14. Carl Mattias Henning, 1802 - 1852. Järvamaa praost. Maetud Peetris.
15. Georg Thomas Benedict v. Henning, 1852 - 1874. Maetud Peetris.
16. Gustav Felix Rinne, 1874 - 1895. Maetud Peetris.
17. Konrad v. zur Mühlen, 1895 - 1909
18. Oskar Bruhns, 1909 - 1915.
19. Cristoph Wilhelm Beermann, 1916 - 1937, Järvamaa praost. Maetud Peetris.
20. Elmar Kõrv, 1937 - 1950.
Aastatel 1951 - 1953 teenisid kogudust naaberkoguduste õpetajad.
21. Richard Jõgis, 1953 - 1975.
22. Toomas Lepp, 1975 - 1997
23. Teet Hanschmidt, 1997 - 1999, Järvamaa praost. Korraldas koguduse teenimist.
24. Lea Heinaste, 1999-
Järvamaa ja kogu Eesti kultuuriloos on erilise koha omandanud mag. Heinrich Stahl, kes aastatel 1623 - 1633 oli nii Järva-Madise kui Järva-Peetri koguduse õpetajaks. Ta elas Järva-Peetri pastoraadis ja siin olles kirjutas ta oma tuntud “Käsi- ja koduraamatu” esimese osa.
Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku ühes sõnastikuga, olles nimetatud teosega vanema eesti kirjakeele mõjutajaks kogu 18.saj. jooksul. Kogudus koos kohaliku kooliga avas 2007.aasta suvel Pastoraadi seinal mälestusplaadi Heinrich Stahlile. Käesoleval aastal on kavas koostada ja avada püsinäitus.
Peetri kirikuaeda on maetud koguduse tuntud õpetajad C.M.Henning ( 1774 - 1856) ja Cr.Beermann (1864-1939). C.M Henning oli aastatel 1802-1852 Järva-Peetri koguduse õpetaja, samuti Järvamaa praost. Henning on avaldanud eestikeelset vaimulikku kirjandust. Ta osales ka Ataste Õpetajate Seminari tegevuses. Tema ajal toimus Peetri kihelkonnas talurahvale perekonnanimede andmine.
Cr.Beermann oli aastatel 1916-1937 koguduse õpetajaks ning ka Järvamaa praostiks. Beermann kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmete hulka. Ta oli esimene sini-must-valge lipu hoidja selle pühitsemisel Otepää kiriklas 1884.aastal. Eesti lipu 120.aastapäeval, 2004.aastal, avati kirikuaias Cr.Beermanni nimeline lipuplats. Kirikus on ka püsinäitus Beermannide suguvõsast, nende seotusest ja tähendusest meie tänase riigilipu saamisega. EÜS kinkis kogudusele esimese sini-must-valge lipu koopia, mis asub kirikus.
Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995.aastal ausammas taasavati.
Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006.aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele.
Suuremad remondid kirikus: 1868.aastal torni kõrgemaks ehitamine, 1872.a. ja 1925.a. põhjalikud siseremondid. Alates 2005.aastast on toimunud kiriku katuse renoveerimistööd. 2005.aastal paigaldati kooriruumile uus kimmkatus, 2006.aastal sai valmis 1/3 pikihoone katusest, tööd jätkusid 2007.aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu.