Armas Peetri Kihelkonna rahvas. Aasta on möödunud kiiresti ja jällegi oleme küsimuse ees, kas tähistada kihelkonnapäeva või mitte. Jõudsime ühiselt siiski otsusele, et tuleb tähistada. Käesoleval aastal kihelkonna ja kiriku nimepäeval- Peeterpaulipäeval, 29.juunil. Meie kihelkond on saanud nime apostlite Peetruse ja Pauluse järgi,nagu meie kirik. Järva-Peetri Püha Peetruse kirik ja Peetri Kihelkond. Muinaskihelkonna nimi oli Embre (Ämbra), keskuseks Kareda küla. Muinaskihelkonna nimi püsis 17.sajandini, mil kihelkonna nimeks sai Peetri.. Peetri Kihelkonda kuuluvad kõik külad Kareda ja Koigi valdadest, Paide vallast Sargvere, Suurpalu, Mäeküla ja Nurmsi külad, Roosna-Alliku vallast Kodasema, Tännapera, Koordi, Viisu, Vedruka, Kaaruka ja Kirisaare külad ning osa Esna külast.
Kihelkonnapäeva peamegi, et tundma õppida oma ajalugu. Igaüks meist teab, et ajalugu tuleb tunda. Umbes samal põhjusel, miks on tarvis teada oma ema ja isa nime või oma kodu asukohta. Ilma ajaloota inimene lihtsalt eksib maailmas ära. Meie endi asi on tunda meie ajalugu, keegi teine seda meie eest ei tee.
President Lennaart Meri on öelnud: " Oleme Euroopa paiksemaid rahvaid, kes on Läänemere ääres elanud vähemalt 5000 aastat. Nii on meil ka paikseid kultuurijälgi, mis ulatuvad tagasi aastatuhandete taha, aga mis on meie kõrval ka praegu igapäevases toimes olemas. Üks selline lõim on Eesti kihelkondlik liigestus, kus kihelkond on ajast- aega toiminud kultuurilise ühtekuuluvuspiirkonnana. Nii oli see juba muistsel iseseisvusajal. Sellelesamale lõimele oleme toetunud ka hiljem ristirahvana. Sellestsamast alusest toituvad meie regionaalsed iseärasused ja paikkondlikud uhkused praegugi.
Kihelkond on kodutunde oluline osis. Selle järgi on lihtne määratleda oma päritolu, otsida juuri: enda või oma vanemate kodukihelkonna järgi seame selga rahvariided, alateadlikult kasutame päritolupäraseid keelendeid, lõpuks sängitame lahkunud ikka kodukihelkonna kalmistule. Meid saadab seesama kihelkondlik lõim, mis on aastasadade jooksul maastikule ladestunud."
Käesolev aasta on Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aasta. Oleme seda tähistanud Järva-Peetri Püha Peetruse kirikus 1.advendipühapäeval, kus laulsid Koigi Kultuuriseltsi lauljad. Tähistasime ka 24 veebruaril. Sama teeme ka Kihelkonnapäeval. Loomulikult on 90 aastat tuhandete aastate pikkuse ajaloo taustal , mil meie rahvas siin maal on elanud, õige pisike ajavahemik. Ning ka mitte kõik need 90 aastat ei ole kulgenud vabas arengus. Või veel kaugemale ajas tagasi vaadates näeme peremehetsemas mitmeid võõrvallutajaid. Kuid ometi ei ole me otsa saanud. Meil on oma riik, iseseisev Eesti Vabariik. On põhjust olla tänulik.
Tõeks on saanud prohvet Jeremija ütlemine : See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!
Kui Sind huvitab Aeg ja inimene.
Kui Sa tahad teada, kuidas kõik kunagi alguse on saanud
Kui sind huvitab tegelik elu faktide taga
Kui Sa usud, et suur Ajalugu on ka sinu lugu, siis tule kihelkonnapäevale!
Lea Heinaste
Järva-Peetri kirikuõpetaja
Kihelkonnapäeva peamegi, et tundma õppida oma ajalugu. Igaüks meist teab, et ajalugu tuleb tunda. Umbes samal põhjusel, miks on tarvis teada oma ema ja isa nime või oma kodu asukohta. Ilma ajaloota inimene lihtsalt eksib maailmas ära. Meie endi asi on tunda meie ajalugu, keegi teine seda meie eest ei tee.
President Lennaart Meri on öelnud: " Oleme Euroopa paiksemaid rahvaid, kes on Läänemere ääres elanud vähemalt 5000 aastat. Nii on meil ka paikseid kultuurijälgi, mis ulatuvad tagasi aastatuhandete taha, aga mis on meie kõrval ka praegu igapäevases toimes olemas. Üks selline lõim on Eesti kihelkondlik liigestus, kus kihelkond on ajast- aega toiminud kultuurilise ühtekuuluvuspiirkonnana. Nii oli see juba muistsel iseseisvusajal. Sellelesamale lõimele oleme toetunud ka hiljem ristirahvana. Sellestsamast alusest toituvad meie regionaalsed iseärasused ja paikkondlikud uhkused praegugi.
Kihelkond on kodutunde oluline osis. Selle järgi on lihtne määratleda oma päritolu, otsida juuri: enda või oma vanemate kodukihelkonna järgi seame selga rahvariided, alateadlikult kasutame päritolupäraseid keelendeid, lõpuks sängitame lahkunud ikka kodukihelkonna kalmistule. Meid saadab seesama kihelkondlik lõim, mis on aastasadade jooksul maastikule ladestunud."
Käesolev aasta on Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aasta. Oleme seda tähistanud Järva-Peetri Püha Peetruse kirikus 1.advendipühapäeval, kus laulsid Koigi Kultuuriseltsi lauljad. Tähistasime ka 24 veebruaril. Sama teeme ka Kihelkonnapäeval. Loomulikult on 90 aastat tuhandete aastate pikkuse ajaloo taustal , mil meie rahvas siin maal on elanud, õige pisike ajavahemik. Ning ka mitte kõik need 90 aastat ei ole kulgenud vabas arengus. Või veel kaugemale ajas tagasi vaadates näeme peremehetsemas mitmeid võõrvallutajaid. Kuid ometi ei ole me otsa saanud. Meil on oma riik, iseseisev Eesti Vabariik. On põhjust olla tänulik.
Tõeks on saanud prohvet Jeremija ütlemine : See on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!
Kui Sind huvitab Aeg ja inimene.
Kui Sa tahad teada, kuidas kõik kunagi alguse on saanud
Kui sind huvitab tegelik elu faktide taga
Kui Sa usud, et suur Ajalugu on ka sinu lugu, siis tule kihelkonnapäevale!
Lea Heinaste
Järva-Peetri kirikuõpetaja
No comments:
Post a Comment